[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

kinni ‹adv›
(koos nii olukorda kui ka üleminekut märkivate verbidega)
1. suletud seisundisse, suletuks; suletud seisundis, suletuna; ant. lahti. Lükkas, pani ukse, akna, värava kinni. Viskas, virutas, lõi ukse mürtsudes kinni. Uks prantsatas, kolksatas, mürtsatas, paugatas, langes kinni. Uks, aken on kõvasti kinni. Tõmbasin akna kinni. See aken käib halvasti kinni. Lükkas laeka kinni. Alumine sahtel ei lähe kinni. Aknaluugid on kinni. Uksehaak lõksatas kinni. Pane portfell kinni! Kohver ei seisa kinni. Panin ahju kinni 'sulgesin ahjuukse'. Kas siiber on kinni? Keeras kraani, kruvid kinni. Keerab, paneb raadio, televiisori kinni 'lülitab raadio, televiisori välja'. Pani raamatu pärast lugemist kinni. Raamat on kinni. Kõik nööbid on korralikult kinni. Kuub ei anna eest kinni. Nööpis kasuka, mantlihõlmad kinni. Vedas tõmbeluku kinni. Pani, sidus kingapaelad kinni. Silmad vajusid, kiskusid vägisi kinni 'uni kippus peale'. Suu kinni! 'ole vait!' Lillede õienupud on alles kinni. || mittetöötav(aks), mittetegutsev(aks) (ajutiselt v. alatiseks). Pood, kauplus on pühapäeval kinni. Kool on pakase, gripi tõttu kinni. Varase aja tõttu olid ametiasutused alles kinni. Saun pannakse õhtul kell kümme kinni. Ajaleht pandi kinni.
▷ Liitsõnad: poolkinni.
2. (hrl. mingi süvendi, ava vms. korral:) täis, täidetuks, umbe, kokku, tihedaks; täis, umbes, täidetuna; ant. hrl. lahti. Auk, haud, kraav aeti kinni. Sõjaaegsed kaevikud on kinni vajunud. Järv, tiik kasvab pikkamööda kinni. Haav kasvab, õmmeldi kinni. Põrandapragu, hiireauk topiti kinni. Ema nõelus kinda- ja sukaaugud kinni. Tee on kinni tuisanud. Tuisk mattis jäljed kinni. Silm paistetas kinni. Valjuhääldi rõkkas nii kõvasti, et topi või kõrvad kinni. Talla, sõtku muld kinni! Nina on kinni (nohu korral).
3. pealt (täiesti) kaetuks v. kaetuna; ant. hrl. lahti. Haav seoti kinni. Kartulikuhjad tuleb kinni matta. Aknad on kinni kaetud, et valgus välja ei paistaks. Järv, jõgi külmus kinni. Kas meri on juba kinni 'jääkattes'? Pilved katsid taeva kinni. *Ning Tõnn mässis oma jalad põlvini kinni .. P. Vallak. | piltl. Puudusi, vastuolusid, vigu kinni mätsima.
4. sellisesse olukorda v. sellises olukorras, et liikumine on takistatud v. seda ei toimu v. kellegi vabadus on piiratud; ant. lahti. Puu juured on tugevasti mullas kinni. Kruvisin aparaadi laua külge kinni. Lõi laua naeltega kinni. Sidus hobuse lasipuu külge kinni. Vangi käed seoti kinni. Hoidke teda kinni, et ta põgenema ei pääseks! Ära karda, koer on toas kinni. Jäime lifti kinni. Hoidis käega kübarat kinni. Sidus koorma kinni. Laev on madalikul kinni. Paat sõitis ninaga kaldasse kinni. Auto jäi porisse kinni. Õng on põhjas mingi roika taga kinni. Saag jäi puusse kinni. Toit jäi kurku kinni. Kinni nagu kärbes liimipaberil. Poisid seisid paigal nagu kinni naelutatud. Jalad olid nagu maa külge kinni kasvanud. Kõht on kinni (kõhukinnisuse kohta). | piltl. Hääl jäi kurku kinni. Kuulajate silmad, pilgud olid kõnelejas kinni. Mu mõtted on temas kinni. Ta on kõvasti oma kodukolde küljes kinni. Nad on vanas, harjumuslikus, traditsioonides kinni. *Igati armas neiu oli, kasvas südamesse kõvasti kinni .. E. Tennov. || osutab sellele, et kellelgi ei võimaldata lahkuda. Pidas mind oma pärimistega pool tundi kinni. Selliseid töömehi hoitakse igal pool kinni. || osutab kulgemistee suletusele v. kusagilt väljapääsemise takistatusele. See tee on remondi tõttu kinni. Ta tahtis lahkuda, kuid kaks meest panid tal tee kinni. *Linn on ju kinni, linnast ei pääse keegi, ehk olgu siis, et ta langeb piirajate küüsi. A. H. Tammsaare. || kõnek (karistusena pärast tunde koolimajja jätmise, leeris ka järgmiseks aastaks kordama jätmise kohta). Õpetaja jättis poisid ulakuse eest tunniks ajaks kinni. *.. Hans jäi leeris kaks korda kinni, mina sain esimese korraga lahti .. E. Vilde. || kõnek vangi; vangis. Ta mõisteti, pandi, läks kolmeks aastaks kinni. Istub, on näppamise pärast kinni. || tihedalt kokkuköidetud, kokkusurutud, kokkunööritud v. kokkupigistatud seisundisse v. sellises seisundis. Koorem tuleb köitega kõvasti kinni tõmmata. Sidus paki, kompsu paelaga korralikult kinni. Vigastatud veresoon tuleb kinni pigistada. Hais oli nii jube, et pigista või nina kinni. Ta tahtis karjuda, kuid hirm nööris kõri kinni. || tihedalt kokkusuruvaks, kokkunöörivaks, pingule; tihedalt kooshoidev v. kokkusuruv, kokkunööriv, pingul. Tõmbab sedelgarihma, rangirinnuse, püksirihma kinni. Vöö on kõvasti kinni. *„Küll vanakuri selle eest hoolitseb, et [poojal] silmus kinni jookseb,” seletas saunatädi .. A. H. Tammsaare. || (kasut. sukkade v. sokkide ja jalatsite jalgapaneku kohta). Jalgu kinni panema. Jalad on kinni. Varsti oli ta riides ja jalad kinni. || (hingamise tagasihoituse v. takistatuse kohta). Arst käskis hinge kinni pidada. Suits, vastik hais matab, lööb, paneb hinge kinni. Jooksis, nii et hing (rinnus) kinni. Hing jäi hirmu pärast, erutusest kinni. || koos pidama-verbiga osutab, et teat. rahasumma jäetakse välja maksmata. Peremees pidas sulase palgast osa kinni. Tema töötasust peetakse osa maksudeks, alimentideks kinni. || osutab millegi takistatusele, pidurdatusele v. lakkamisele. Vihm lõi tolmu kinni. Kuusepõõsas pidas suurema vihma kinni. Verejooks jäi kinni. Põud pani vilja kasvu kinni.
5. haarates külge, haardesse; haardes, küljes; ant. hrl. lahti. Hoiab trepikäsipuust kinni. Hakkas, võttis mul kaela, õlgade ümbert, õlgadest, käsivarrest kinni. Laps hoiab emal käest, seelikusabast kinni. Nad käivad käe alt kinni. Haaras tal käisest, kuuehõlmast, kraest, varrukast, kuuenööbist kinni. Sasis vastasel rinnust kinni. Kargas vastasele tutti, natti, karvu kinni. Vastased olid teineteisel rinnus, tutis kinni. Hakka nööri otsast kinni! Koer kargas võõrale säärde kinni. Hunt tahtis hobusele kõrisse kinni karata. Hoia kinni, et sa koorma otsast maha ei kuku! | piltl. Pakane hakkas kõrvadesse kinni. Ta hakkas asjast, ideest, ettepanekust õhinal kinni! Ära hakka kohe kogemata öeldud sõnast kinni!
6. (püütava, otsitava kättesaamise, ka vahistamise, kontrollimise alla võtmise kohta). Püüdis talle visatud palli osavalt kinni. Kass püüdis hiire kinni. Rebane krapsas kana kinni. Väle jooksja, kuidagi ei saa teda kinni. Põgenik püüti varsti kinni. Vargajõuk nabiti kinni. Võtke varas kinni! Öösel peeti kinni mitu kahtlast isikut. | piltl. Ta püüdis juhtgrupi kinni. Raadiojaam püüdis kinni hädas oleva laeva appikutse. Püüdsin kinni tema vargsi heidetud pilgu. Kõrv püüdis kinni mõne üksiku lausekatke. || koos võtma-verbiga osutab ebaselgusele v. kahtlusele millegi suhtes. Mine võta kinni, mis seal tõsi, mis vale! Võta sa kinni, kellel õigus on! *.. ütles küll, et oli sõjas, aga mine võta kinni. O. Luts.
7. (peatamise v. peatumise kohta). Auto pidas hetkeks teeotsal kinni. Pea kinni, ma tulen ka! *.. pidas noormehe kinni. „Ega te juhuslikult Tõnuri ei ole?” M. Rebane.
8. vahetus läheduses v. kokkupuutes, õige lähedal. Linnas on maja majas kinni. Ühiselamutoas oli voodi voodis kinni. Laat oli suur: vanker vankris ja müügilaud teises kinni. Liiklus on tihe, auto autos kinni. Põld oli vilets: kivi kivi küljes kinni. Seisti tihedalt üksteise kõrval, õlg õlas kinni.
9. mingi tegevusega v. millegagi hõivatud; kellegi poolt mingiks otstarbeks hõivatud (nii et keegi teine kasutada ei saa); ant. vaba. Tee uks lahti, mu käed on pakkidega kinni! Isa on tööga väga kinni. Täna hommikupoolikul ma olen väga kinni. Pole aega kinno minna, sest kõik õhtud on kinni. Kõik autod on praegu kinni. Piimanõu on vee all kinni. Raha on kauba all kinni. See koht on kinni. Pani hotellis toa kinni. Restoranis olid kõik kohad kinni. WC, vannituba on kinni. Number, telefon on kogu aeg kinni (telefoniühenduse taotlemisel).
10. kõnek nahka, pintslisse, keresse (söömise v. joomise kohta). Pistis kausitäie suppi kinni. Söögiisu on tal hea, vitsutab kõik kinni, mis ette annad. Kass pistis tihase kinni. *„Säh, keera kinni!” pakub ta mulle klaasi viinaga. J. Lapp.
11. kõnek maksmisega seoses osutab mingi summa, arve väljamaksmisele, kohustuste õiendamisele, kahjude hüvitamisele vms. Kõik on juba ette kinni makstud. Maksis võla, kahju kopikapealt kinni. Isal tuli poja kõrtsiarveid kinni taguda.
12. koos pidama-verbiga osutab millegi järgimisele v. püüdele midagi alal hoida. Seadusest, tavadest, põhimõtetest peetakse täpselt kinni. Esialgu peeti veel neutraliteedist kinni.
13. (aja kohta, kus lehm ajutiselt ei lüpsa). Lehm oli kinni jäämas: vaevalt tassitäie andis veel piima. Kui oma lehm oli kinni, toodi piima külast. Lehm jäeti kinni.

hammastega küljes kinni olema vt hammas

harja kinni hakkama ~ kargama, harjas kinni olema, harjast kinni hakkama vt hari [2]

hinge kinni pidades vt hing [1]

[kelle(le)gi] hõlma kinni hakkama vt hõlm

härjal sarvist ~ sarvest kinni haarama ~ võtma ~ hakkama vt sarv

keel kuivab suulakke kinni vt keel

(kõiki) kraane kinni keerama vt kraan

[kellelgi] kõri kinni pigistama vt kõri

kõrisse ~ kõrri kinni kargama, kõris(t) kinni (olema) vt kõri

mine võta kinni vt minema

ninasse ~ ninna kinni kargama, ninas kinni olema vt nina

nokk kinni ja saba lahti, saba kinni ja nokk lahti vt nokk

(oma) nokka kinni hoidma ~ pidama vt nokk

(oma) suud kinni hoidma ~ pidama vt suu

pea ei võta kinni vt pea

[millelgi] sarvist kinni haarama ~ võtma ~ hakkama vt sarv

silma ~ silmi kinni laskma, ei saa silma(gi) kinni, silm kisub ~ läheb ~ vajub kinni vt silm [-a]

silma ~ silmi kinni pigistama vt silm [-a]

silmi kinni kargama ~ jooksma vt silm [-a]

silmi kinni panema, silmad (on) kinni, silmad lähevad kinni vt silm [-a]

[kelle(l)gi] suud kinni panema ~ toppima, suu jääb kinni vt suu

sõnal sabast kinni saama vt sõna

sõnasabast kinni haarama ~ hakkama ~ võtma vt sõnasaba

sõnasabast kinni saama vt sõnasaba

tutti kinni kargama vt tutt

üht ~ teist silma kinni pigistama vt silm [-a]

püüdma ‹püüan 45›

1. midagi v. kedagi kätte saada üritama; selle üritamisega kätte saama. a. (liikuvat objekti) oma kätesse, haardesse, puudutatavaks. Poiss püüab palli kinni. Ta ei oska palli õhust püüda. Suutis kapi otsast kukkuva raamatu veel lennult püüda. Viskas tikukarbi üles ja püüdis selle taas pihku. Jüri lippab mängukaaslast püüdma. Püüdsin ta koridoris kinni 'peatasin ta' ja ütlesin, et on vaja rääkida. Külarahvas püüab kiini jooksvat lehma. Poisid püüdsid kassi kinni. Noormees püüdis neiu käed oma pihkudesse. Surija püüab poja kätt. Laps püüab päikesekiiri. *Vastasseinas nari all püüab deliiriumihaige kuradeid.. A. Kaal. || piltl järele, sama kaugele v. samale tasemele. Stardis mahajäänud sportlane ei suutnud enam juhtgruppi (kinni) püüda. Botvinnik üritas veel viimaseski partiis turniiri liidrit püüda. b. millegi sisse v. peale. Avas kraani ja püüdis veejoa pudelisse. Filter püüab puru kinni. Tüdruk püüab valguselaiku peeglile. Püüdsin vikerkaare kaadrisse. c. (saagiks kalastamisel v. jahti pidades). Kala, kalu püüdma. Mehed püüavad võrguga, rüsadega, mõrdadega, noodaga, õngega kalu. Lõunaks oli püütud kümmekond ahvenat, latikat. Ott püüdis suure kala kinni. Kalalaevad käivad Atlandil heeringat püüdmas. Suurem osa kalasaagist püüti mais. Kalurid läksid avamerele püüdma. Kalatiik püüti tühjaks. Poiss tahab suurena merd püüdma 'merel kalastama' hakata. Vähki püütakse kahvaga. Merekarpe, pärleid püüdma. Vanaisa püüdis jäneseid paeltega ja rebaseid raudade ning lõksudega. Mindi karu püüdma. Noorena püütud põdravasikad lasevad end kodustada. Püüti ja rõngastati hulk linde. Liblikaid püüdma. Kass on püüdnud juba mitu hiirt kinni. Pääsukesed püüavad putukaid. Kalad püüdsid kaldalt visatud leivapalukesi. d. kinnipidamiseks, vahistamiseks, karistamiseks. Pätte, vargaid püüdma. Põgenikku püüti kui metslooma. Haarangul püüti põgenikud peagi kinni. Püütakse roolijoodikuid. e. ka piltl oma kasutusse, valdusse; endale kuuluvaks. Lootsime tänaval vaba takso kinni püüda. Puri püüab tuult. Pärani aknad püüdsid värsket õhku. Ei see tüdruk hakka poisse püüdma. Jutat püüavad kõik siinse kandi noormehed. Kedagi endale naiseks, meheks püüdma. Teenijatüdruk üritab peremeest võrku püüda. Vaba mees ei lase naistel end lõksu püüda. Ta püüab kui kurat sõbra hinge 'tahab teda oma meelevalda saada'. Poiss jättis kooli pooleli ja läks pikka rubla 'suurt palka v. töötasu' püüdma. Ta püüab parajat hetke, et öelda midagi tähtsat. Püüdis hulk aega eetrist kodukandi raadiojaama. Püüdsin sest jutuvadast kinni vaid mõne üksiku lause. See poiss püüab teadmisi lausa õhust. Poeg püüab linnas rikkust, õnne, haridust. Omakasu püüdev mees. Püüan su sõprust. Sinilindu püüdma 'hrl. kättesaamatu unistuse täitumist lootma ja selles suunas tegutsema'. Ta aitas mind kasu püüdmata. Kes arg on, ärgu püüdku mehe nime. Mees, kes püüab südameid. Ta ei suutnud õe pilku kinni püüda. Kena neid kõndis pilke püüdes 'endale pilke tõmmates' puiesteel. Maja ees püüab pilku suur roosipõõsas. Pilku püüdev 'silma hakkav, atraktiivne' vaateaken. Püüdsin ahnelt iga su sõna. Üritan eile kummitanud mõtet uuesti kinni püüda. Ära mine pätsiga leiba püüdma. || tajuma. Loom püüdis õhust võõra lõhna. Ta erksad kõrvad püüdsid kinni vähimagi krõbina. Eide silm ei suuda enam kaugust püüda. Silmad püüdsid taamal tumeda kogu.
2. kõnek kedagi petma, sisse vedama, alt tõmbama. Ära tule mind püüdma nende asjadega! Kiitmisega püüa lolle! Nii lihtlabaste trikkidega minusugust ei püüta. Võltsija, kes püüdis õnge kogenudki margikogujad. Meid üritati narriks püüda. *Mätta Maali.. kutsus [poissi] igasuguste ettekäänete all, et olevat vaja midagi tõsta ja et pind olevat läinud jalga, – aga keda sa püüad. R. Tiitus.
3. midagi püüdlikult tegema, pingutama. Püüdsin ja püüdsin, aga ikka läks asi untsu. Sai soodsa töökoha ja püüab nüüd kas või nahast välja, ihust ja hingest, kõigest hingest. Kogu klass püüab, mis jaksab. Ta ei osanud korralikult tantsida, aga püüdis väga. Poiss püüdis küll, ent käekiri tuli ikka kole. Püüa hoolega! Tunnustus pani püüdma. Sa ei püüagi, sa püüad liiga vähe. Kuidas Tartu korvpallurid ka ei püüdnud, vahe jäi püsima. Kui püüad kõigest väest, saad üle igast mäest. *Kuidas meie ikka elasime ja olime, kui olime noored! Kõrvu püüdsime ja tapsime tööd teha! R. Sirge.
4. püüdlema, edasipüüdlik olema, pürgima. Õpib nagu hull, sest püüab ikka ülespoole. Peab aina edasi püüdma paremuse poole. Teadus püüab tõe poole. Nüüd oli tal eesmärk, mille poole püüda. Mul pole enam kuhugi püüda. Lilled püüavad päikese poole. *Tal pidi midagi püüda olema, tal pidi eesmärk silmas seisma, mida vaja saavutada. E. Vilde. *On midagi saatuslikult traagilist vaimses töös. Vaim püüab sügavale alla ja kõrgele üles. A. H. Tammsaare.
5. ‹hrl. da-infinitiiviga› üritama, proovima, katsuma. Vaenlast püüti Emajõel kinni pidada. Arreteeritu püüdis põgeneda. Püüab magada, aga uni ei tule. Püüa õigeks ajaks tulla! Looder, püüab teiste kulul elada. Püüan oma töödega, muredega ise toime tulla. Püüdis aknast sisse piiluda, saladuse jälile saada. Püüti lõket süüdata. Püüan naeratada, asja selgitada, teist juttu teha. Haige ei püüdnudki tõusta. Vangis püüdis endalt elu võtta. Ära püüa teistest targem olla, mulle prügi silma ajada. Laps püüdis tubli olla. Ta püüdis ilmselt ülemustele pugeda. Püüdis otsesest vastusest kõrvale hiilida. Kui õige püüaks tülitsejaid lepitada? Lahkusin, püüdmata pisaraid varjata. Vastas, rõõmsat nägu teha püüdes. Teda on püütud mõjutada. Püüdsin tema heaks teha kõik, mis võimalik. Püüa arvata, kes tuli. Püüdkem kõigiti nende usaldust õigustada. Püüdis naise meele järele olla, pojale aru pähe panna. Püüa säilitada rahu, mõelda millelegi muule! Püüan end veenda, lohutada, kaitsta. Seda nähtust, probleemi on juba aastakümneid püütud lahendada. Püüti välisturgudele pääseda. Koer püüdis poissi hammustada. Ta ei jõudnud tööd valmis, kuigi püüdis (jõuda). Kas sa usud mind? – Püüan. Ma arvan, et ta püüdis head, kuid kukkus halvasti välja. Silmad püüavad läbi pimeduse puurida. See väljapanek, raamat püüab anda ülevaate sillaehituse ajaloost. Malmist nupud püüdsid pronksi muljet jätta. *Tugevad tuulekeerud aga püüavad teekäijat maha paisata. A. Kaal.

haneks püüdma vt hani

hingi püüdma vt hing [1]

kirvega kurge püüdma vt kurg

sogases vees kalu püüdma vt kala

sõna sabast püüdma vt sõna

tuult püüdma väljal(t) ~ välja peal(t) vt tuul

välja püüdma

1. (kalu) veekogust püüdes kätte, saagiks saama. Meri jääb kaladest tühjaks, kui neid nii arutult välja püütakse. Tiigist on kogred välja püütud. Õnnestus välja püüda siinsetes vetes haruldane kala. *Ajupuidust, mida vahel õnnestus vaevaga merest välja püüda, poleks üheks korralikuks lõkkekski jätkunud. N. Kaplinski (tlk).
2. kuskilt, millestki välja saada üritama. Lind püüab puurist välja. *Kõik inimesed püüavad välja rusuvast, tusasest meeleolust.. J. Luiga.